Külastamise kuupäev ja koht: märts 2015, Kumu kunstimuuseum
Kunstik: Hilma af Klint
Hilma af Klint on sajandivahetuse naiskunstik, kes elas aastatel 1862 - 1944, teda nimetatakse ka modernse kunsti pioneeriks. Ta oli teerajaja kunstis, mis pöördus ära silmaga nähtavast maailmast. Hilma af Klint eeldas, et reaalses maailmal on ka vaimne mõõde ja nii püüdis ta pildil tabada silmale nähtamatuid seoseid. Maalides uskus ta end olevat ühenduses kõrgema teadvusega, mis teamaga kõneles ja tema kaudu sõnumeid edastas. Eeldatavasti olidki vaimud tema paljude tema toeste ja inspiratsioonipuhangute allikateks. Oma testamendis märkis Hilma af Klint, et tema töid tohib avalikkusele näidata alles 20 aastat peale tema surma.
Minu arvates püüdis Hilma läbi oma maalide anda edasi ja mõista inimeksistentsi mitmemõõtelisust. Paljud tema maalid kujutasid inimese sündi, kuid need olid kujutatud abstraktsete kujunditena. Samuti kasutas Hilma palju oma töödes sümboleid, millel igal oli oma tähendus. Mõni tema teos koosneski pelgalt sümbolitest ning sümbolitest aru saamiseks anti meile näitusel kätte väike piltsõnastik. See aitas Hilma af Klinti toeste mõistmisele palju rohkem kaasa.
Oma tööd maalis kunstnik seeriatena, millel igal oli oma mõte ja tähendus.
Esimene seeria kujutas väljavõtteid tema suhtlemisest vaimudega. Paljud teosed kujutasid pruunile paberile tõmmatud kriipse, millest mõnes võis välja lugeda ka kujundi.
Teises seerias ("Kümme suurimat") oli kujutatud erienavaid inimese igasid. Seeria koosens kümnes suuremõõdulisest maalist. Siin oli toodid sisse erienavaid sümboleid, näiteks liilia väljendas naist ja roos meest, sinine oli naine ja punane värv mees, lääts kujutas ühtsuse ja täiuse suunas liikumist. Selles seerias üritas kunstnik võib olla mõista inimese kasvamist erinevates etappides ja kuidas on omavahel seotus mees ja naine tervikuna. Selles seerias meeldis mulle värvikasutus, kõik värvid olid soojad ja pehmetes toonides ning sobisid hästi omavahel kokku, moodustades ühtse terviku.
 |
| Kümme suurimat. Nr. 6. Täisiga. Grupp IV. 1907. |
Järgmine seeria oli "Templimaalid" - tööde kogum, mis koosneb 193 maalist, mida võib jagada mitmesse sarja ja rühma. Tööd juhtmõte on anda edasi teadmist, et kõik on üks, kui vaadata nähtavast dualistlikust maailmas kaugemale.Kunstniku abstraktsionism oli olemuselt muutnud geomeetrilisemaks, keegi teine ei juhtinud enam tema kätt, vaid maalidele jõudsid tema enda tõlgendused.
Sarjas "Luik" käsitles Hilma musta ja valget luike kui vastandlikkuse teemat. Sari "Altarimaalid" võtab kokku kõik varasemad sarjad, kus vaim laskus allapoole mateeriasse. Nendel maalidel kasutas Hilma af Klint võrdkülgse kolmnurga sümbolit, mis tähistab sfääride kaudu ülespoole püüdlemist.
Sari "Evolutsioon" kujutab inimest ja sõna evolutsioon erinevatel tasanditel. Siin püüdis kunstnik ilmselt mõista inimese kujunemist erinevates mütoloogiates.
 |
| Evoltusioon nr 11 |
 |
| Evolutsioon nr 4 |
 |
| Luik nr 3 |
 |
| Luik nr 7 |
Edasi lähevad tema maalid väga geomeetrilisteks. Maalidel on üha sagedamini kujutatud ristkülikuid, kolmnurke ja ruute ja ringe, See on "Parzivali seeria", mis käsitleb tema teadmiste otsingut.
On selge, et see ainulaadne kunstnik soovis meie aega midagi edasi anda ja seda ta ka tegi. Tema maale on kohati raske mõista ning tekib palju erinevaid tõlgendusi, mille õigsust teab vaid kadunud kunstnik ise, Minu jaoks oli näituse külastus huvitav, kui ilma giidita oleksin üsna varsti ära tüdinenud, sest minu jaoks on selline stiil natuke igav. Kuid seda ilmselt Hilma af Klint tahtiski, et igaüks tõlendab maali nii, kuidas tema sellest aru saab ja tema enda järeldused
No comments:
Post a Comment