Ilmne paratamatus Kumus

"Ilmne paratamatus"
Kumu kunstimuuseum, kaasaegne kunst
Külastamise kuupäev: 09.05.14
Kunstnik: Denes Farkas

Näitus koosnes nö tubadest - näitus, kool, raamatukogu, kartoteeg, ateljee, kino. Külastasime näitust koos juhendajaga, kes meile kõik lahti seletas. Ilma temata poleks vist näituse mõttest aru saanudki.

Esimeses toas olid seinte peal fotod, kus peal olid valgest paberist kokkuvolditud nurgad.
Teises toas oli kino, kuid mitte tavaline. Kahel pool pinki olid ekraanid. Ühe ekraani peal näitas inglisekeelseid subtiitreid ja teisel eestikeelseid subtiitreid. Kino koosneski ainult subtiitritest, mis jooksid keset ekraani. Nagu ma aru sain, oli viga selles, et meie televisioon näitab tõlget all jooksva tekstina, samal ajal kui kunstnik oli harjunud emakeelse teksti pealelugemisega.
Kolmas tuba oli kool, milles seisid seintel raamide seel raamatud, igast paistis üks lehekülg. Toa mõte oli see, et kool õpetab meile kõik raamide sisse panduna. Me ei mõtle raamidest välja, vaid tuubime pähe raamatutarkust.
Neljas tuba oli kõige huvitavam. See koosnes 4000-st raamatust, mille iga raamatu pealkiri oli üks sõna tervest raamatust. Mina tõlgendaksin tuba nii, et iga sõna mängib kirjaniku- ja tõlketöös väga tähtsat rolli.
Viies tuba oli atljee. Seintel võis näha kõiki visandeid ja jooniseid, mida Farkas on oma tööde tegemisel kasutanud.
Kuuendaks toaks oli kartoteeg, kus pikas rivis olid paberite peal inglisekeelsed sõnad ära seletatud, tegemist oli tegelikult sõnaraamatuga.
Näitusel olid väga tähtsad ka kaks pilti. Esimene neist oli taevavkarva pilt (või foto), teine oli pilt rohelistest taimedest, mille nime ma ei mäleta.

Kogu näitus oli minu jaoks uudne ja natuke kummaline, sest iga toa juhtmõtte sõnastamiseks oli vaja pikalt sellesse süveneda.
Näitus keskendus eksimustele, nõrkusehetkedele, küüdimatusele ja loogikavigadele. Näituse konseptsioon on pärist erinevatelt kultuuriväljadelt ja teadusreziimidelt. Näitus keskendus ka sellele, et iga inimene tõlgendab mingit fraasi või sõna erinevates olukordades, keskkondades ja miljöödes erinevalt ning sellest aru saamiseks tuleb igal inimesel sellega kontakt.

Moelennuk 2014

Moeetendus Moelennuk 2014 Tallinna kesklinna koolide moekonkurss

Külastamise kuupäev: 14.03.14

Moekunstnikud: G5 koolide õpilased

Pean tunnistama, et kuigi ma väga suur moeetenduste fänn ei ole, oli Moelennuk väga inspireeriv ja teistsugune üritus, kus ma käinud olen. 

Näitusel osales 12 moekunstniku, kes näitasid kümmet kollektsiooni (mõnd neist: "1joon", "Hingerahu", "Repliik", "Kuldne öö", "MAN")

Kõik riietused olid isetehtud disainerite poolt. Nii mõnigi neist jättis mulle üsna lohakalt tehtud mulje, näiteks nägin, et kleidi ääre alt paistsid niidid. Minu arvates olid osade kollektsioonide kostüümid üsna ühesugused ja see tegi vaatamise minu jaoks igavaks. Küll aga oli väga huvitav lava, muusika ja valgusekujundus.

Kõige parema ja huvitavama mulje jättis mulle kollektsioon "Hingerahu". See oligi hingerahu otseses müttes, sest riided olid tehtud valgest riidest ja peale olid tehtud mustaga kujutised. Tekitas minus väga looduslähedase mulje.

 

 Teine kollektsioon, mis mulle meeldis, oli "Kuldne öö". Mulle meeldis läbiv motiiv - sitisist peaehe. Valiti publiku lemmikuks.

 

Kõige huvitamalt tehtud kollektsioon oli "Repliik". Kõikide kostüümide peale olid panudud spetsiaalse tehnikaga ajalehe trükid. Väga huvitav! 

Minu arvates esindasid kollketsioonid kahte äärmus, mis eksisteerivad meid ümbritsevas maailmas. Esimene on tumedam pool, kurjus ja õelus. Seda tõlgendasid moeetenduse esimese poole kollketsioonid, mille värvideks olid must ja kõik tumedamad toonid koos valgega. Kollektsiooni, mis võitis, olid kostüümide esiletõstmiseks ära värvitud modellide näod. Teist poolt, mis on headus, puhtus ja helgus, tõlgendasid heledates värvides kollketsioonid, eriti "Hingerahu".  Korraldamine oleks võinud õhtujuhtide poolt parem olla.

The Natural History Museum Londonis

The Natural History Museum
Külastamise kuupäev: 20.10.14
Kogutud kollektsioonid
Kuraator: Londoni riigiarhiiv

See oli tõesti suur näitus ja veel suurem ehitis, kõike ei jõudnudki läbi vaadata. Põhilised ekspositsioonid ja kaks erinäitust nägin ära.
Näitus koosnes kahest suurest ja terviklikust osast - Life Galleries (elu teket ja elu tutvustav näitus) ja Earth Galleries (elu mitmekesisus, kliima, maa ja maailma teke). Mõlemad näitused olid läbi nelja korruse. Mulle meeldis näituse kujundus (spetsiaalne valgus, visuaalne kujundus). Näiteks eriekspositiooni dinosauruste osakonnas sai kõndida kõrgetel rippsildadel. Kahel pool kõndijaid olid dinosauruste kujud.
Kõik loomad ja linnud olid näidatud elusuuruses (näiteks sinivaal oli 27m pikk!).

Üldiselt oli näitus väga põnev ja avastamisrohke. Kõik ruumid olid teemakohaselt kujundatud ja hästi läbimõeldud. Rohkem peaks mõtlema eksponaatide arvule, sest kõiki väikeseid kivikesi ei jõua ju läbi vaadata. Küll aga on see kõik hariv ja huvitav. Sain teada uusi asju.

http://www.nhm.ac.uk/nature-online/science-of-natural-history/index.html

Madame Tussaud´s Londonis

 Madame Tussaud´s London
Külastamise kuupäev: 21.10.2013
Kunstnikud: vahaskulptorid, neid on väga palju

Madame Tussaud´ muuseum Londonis Baker Street´il on asutatud aastal 1835. Selle asutas Prantsuse naisskulptor Marie Tussaud. Tema esimene näitus sisaldas Prantsuse revolutsiooni suurkujusid ja kannatanuid, hiljem lisandusid sinna ka teised kuulsad inimesed nagu Horatio Nelson ja Sir Walter Scott. Mõned Marie enda tehtud skulptuurid on siiani säilinud.

Näitus oli jagatud kolmeteistkümneks eri teemaga osaks - Party (kõige kuulsamad näitlejad), Bollywood, Film (filminäitlejad), Sport, Royals (kuninglikud inimesed), Culture, Music, World Leaders, Chamber of Horror and Scream (õudustemaja, 9. ja 10.), Behind the Scenes at Madame Tussauds, Spirit of London Ride (väike lõbustuspargi atraktsioon), Marvel Super Heroes. Näitusel pidi liikuma kindlat pidi, toast tuppa. Toad olid sisutatud ja kujud olid paika pandud nii, kjustkui oleksid tegeased elus ja liiguksid nende keskel. Paljusid kujusid sai katsuda. Mulle meeldis, et näitusel oli mugav käia tänu sisustusele ja paigutusele.
Võibolla mõned kujud ei olnud sellised nagu ma ootasin, olid mõned ebatäpsused ja oleksin oodanud mõndasid teisi näitlejaid ka, mitte ainult üldtuntuid. Kuid elamus oli tõesti super, paremat poleks oodanudki!

Johnny Cash

Vladimir Putin

Dalai Laama

Brad Pitt ja Angelina Jolie

Rohhem pilte leiate siin: http://kristinjatessy.blogspot.com/search/label/London
Rohkem infot: http://www.madametussauds.com/London/PlanYourVisit/Explore/Default.aspx

Rahvusgalerii Londonis

The National Gallery
Külastamise kuupäev: 20.10.2013
Kunstnikud: 13.-20. sajandi kunstnikute tööd
Kuraator: Londoni riigiarhiiv

   Kuna Londonit külastades oli käik Rahvusgaleriisse üsna juhuslik, siis kiire tempo tõttu näitusesse eriti süveneda ma ei jõudnud. Küll aga nägin ära tähtsamad teosed igast ajajärgust, mis olid esindatud näitusel.

   Rahvusgalerii kogudes on üle 2300 maali, suuremalt jaolt püsiekspositsioonid. Kogud ulatuvad Itaalia kunstniku Benvenuto di Guiseppe maalidest kuni 20. sajandi impressionistideni. Kõige rikkalikum on Madalmaade, Itaalia vararenessanssi ja 17. sajandi Hispaania maalikunstikogu.

13. - 15. sajandi maalid
Selle ajavahemiku maalid kujutavad väga palju jumalikku elu, elu kloostrites ja kirkutes, usulisi sõjastseene ja portreesid paavstidest ja pühakutest. Enamus maale, millel kujutatakse pühakuid ja pühasid inimesi on väikesemõõtmelised, ja paigutatud erineva kujudega raamidesse või koosnevad mitmest osast, värvid on heledad, palju on kollast ja oranzi, aga ka sinist ja rohelist.
Maalid, millel kujutatakse jumalaid on suuremõõtmelised, kujutatavad on alasti või väheste riietega jumalad.

Üks kuulsaimad maale on Leonardo da Vinci maalitud "The Burlington House Cartoon", teise nimega "The Virgin and Child with St Anne and St John the Baptist"
Maalil on kujutatud kahte naist istumas, süles kaks väikest last. Maal on üsna tumedates toonides sellepärast, et maal on lõpetamata. Minu arvates on maal väga pühalik, maalitute näoilmed on rahulolevad.

16. sajandi maalid
Renessanss. Maalid on juba suuremõõtmelisemad, värvis erksamad, sest maalid on paremini säilinud. Stseenides osaleb rohkem karaktereid. Kujutatakse ka teadust, kuid usulised stseenid on kesksel kohal, näiteks paavstid, nunnad. Kujutatakse ka mütoloogilisi jumalaid ja stseene. Kuulsaimad kunstnikud on Michelangelo, Raphael ja Holbein. Kõige huvitavam oli vaadata Holbeini maali "The Ambassadors", mida pidi vaatama kindla nurga alt, et pildil ilmuks nähtavale inimese pealuu.

The Madonna of the Pinks - Raphael

The Entombment - Michelangelo

The Ambassadors - Holbein

17. sajandi maalid

Kujutatakse maastikku ja barokkajastu suurkujusid. Minu arvates kasutati värv seinast seina, kord väga heledaid, kord väga tumdaid, piirjooned on selged ja figuurid äratuntavad. Kujutatakse linnavaremeid, naisportreesid ja stseene ülikute igapäevaelust (ratsutamine, jahilkäimine). Naiste ja meeste alasti kujtamine ei olnud enam tabu. Kunstnikud: Van Dyck, Rubens, Rembrandt, Claude. Kõige rohkem meeldisid mulle maastiku kujutavad maalid. 

Equestrian Portrait of Charles I - Van Dyck

Seaport with the Embarkation of St. Ursula - Claude Lorrain

Samson and Delilah - Rubens

18. sajandi kuni 20. sajandi alguse maalid

Minu lemmik ajajärk. Pastelsed toonid, kujutatakse erakordselt palju maastikku ja pilte linnadest. Emotsioonid on inimeste nägudes välja toodud. Kõige rohkem meeldisid mulle Prantsuse kunstniku Cezanne maalid ja Monet maalid. Kõige kuulsam sellest ajastust on Van Gogh "Sunflowers".

Sellel maalil on kujutatud elusuuruses hobune.
Maal oli tõesti väga suur.
Whistlejack - Stubbs

Bathers at La Grenouillere - Monet

Bathers - Cezanne

Sunflowers - Van Gogh

Londoni Rahvusgaleriid on sobilik külastada inimestestel, kellel on palju aega, kes on kunstiga lähemalt tuttavad ja kellele meeldib maale analüüsida. Ehitis ise oli väga suur, see koosnes mitmest korrusest ja väga paljudest ruumidest, mis olid maale täis. Mulle väga meeldis see, et sain näha ära maailmakuulsate kunstnike kuulsaimad maalid, sest asja oma silmaga nägemine on kullast kallim.