Ilu ja surm

Näituse pealkiri: Ilu ja surm: Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris

Külastamise kuupäev ja koht: aprill 2015, Kumu kunstimuuseum

Kunstnikud: AES F, Tobias Bernstrup, Billeneeve, SeStudio, Gottfired Helnwein, Toomas Kalve, Laurentsius, Peeter Laurits, Kris Lemsalu, Mark Raidpere, Ene – Liis Semper, Andres Tali, Anton Vill, Toomas Volkmann, Winny Puhh

Kuraatorid: Eha Komissarov, Kati Ilves

Sellel näitusel olid esindatud paljud Eesti kaasaegse kunsti kunstnikud (fotokunst, filmikunst, maalikunst).

Näitus käsitles surma ja gootikat kaasaegses kunstis, seal esitleti ilu läbi surma silmade, ja surma läbi ilu. Kõik oli omavahel seotud ning palju kasutati abjektsiooni. Abkekt märgistab erinevates kultuuriteooriates eemaletõuakava ja vastiku kõlgetõmmet ja lummust, vastumeelsust, mis hõlmab kõiki liminaalsuse avaldusi, näiteks kehaeritised. Abjekt ei pea kinni piiridest ja kohtadest ega reeglitest, selle tipp on laip, surm, mis tungib ellu.

Täpselt sellisena oligi näitus ülesse ehitatud. Näituseruumi sisenedes võttis vaatajaid vastu riidesse pandud kumminukk ning erinevatest rohkem ja vähem sokeerivatest piltidest kokkupandud suur fotokollaaz. Kumminukk võiski tähendada surma käsitlust näiteks BDSM -is (BDSM on sadomasohhistlik erootiline praktika), sest nukk oli riidesse pandud paljastavalt ja tal oli ka olemas ka vastav roll – nukul olid ümber rihmad ja kõrval langevari.

Järgmises ruumis oli video, mille tähenduse üle peab kauem arutlema ja sellesse süvenema. Seal võis näha veel esinemas rokkbändi ning laua peal seisis läbipaistev kast, mille sees oli vesi. Kasti taga seina peal võis näha selle vee liikumist videopildina. See võis väljendada surma vaikust - surm tuleb, kuid ta tuleb vaikselt või vastupidi - lainetus vees tähendab surma äkilist saabumist. Samal ajal võib surm olla graatsiliselt ilus nagu veelainetus.

Järgmistes ruumides olid fotokollaazid. Näiteks Mark Raidpere fotoseeria "Ahastus", milles ta kujutas iseennast erinevates ahastuse ja kurbuse etappides. Pildid olid minu jaoks häirivad ja ebameeldivad.

Kõige ebameeldivamaks pean Anton Villi maali "Nimeta", kus kujutati meest sünnitamas beebit. Minus tekitas see kujutis väga ebameeldivaid ja võikaid emotsioone.

Kogu näitus oli üles ehitatud sokeerivatele alatoonidele ning teostele, mis kujutasid surma ilus ja inetuses. Näituse eesmärgiks oligi ehk vastandada kõike seda, mis toimub maailmas ja seda, kuidas kujutatakse gooti kunsti ning sokeerida vaatajat. Samuti panna vaataja mõtlema pikemalt elu ilu üle ja mitte lasta elul raisku minna. Mulle mõjus see igatahes täpselt nii!

Anton Vill "Nimeta"

Videokunst